Püüd leida haigustele ravi
Kultuuride integreerumisega levisid paratamatult uued pisikud ja haigused. Ilma korralike sanitaarsüsteemideta oli linnastunud aladel elavate inimeste tervis kaitsetu erinevatele terviseriskidele. Lisaks piiratud ligipääsule loodusele, elasid „linnavurled” hoopis turvalisuse nimel kogukonna piirides ning unustasid õpetada vajalikke ellujäämisoskusi.
Tunnistades, et inimesed kes ei veeda palju aega linnades, on tunduvalt tervemad, hakkasid arstid, teadlased ja ametlikud usuesindajad looma süsteemi, mis aitaks ravida haigusi linnaaladel. Seda eriti aegadel mil nakkushaigused laastasid mitmeid linnasid. Ametnikud hakkasid otsima ravivõimalusi linnamüüride tagant.
Kuna rahvameditsiin, looduslik kääritamine ja äädikavalmistamine (säilitamiseks) oli laialdaselt levinud maapiirkondades, olid kääritatud joogid mugavad ja head viisid ravimtaimede manustamiseks. Kaubanduse arenguga ja kultuuride segunemisega muutusid teelehed aina enam kättesaadavamaks ning kombuchat jagati rahvameditsiinis toonikuna kõhuhädade leevendamiseks, sest kombucha maitse pole nii hapu ja happeline kui puhas äädikas.